Euroopa roheliseim linn on Kopenhaagen, Tallinn positsioneerus 23. kohale
Siemens avaldas esmakordselt Euroopa rohelise linna indeksi uuringu tulemused. Koostöös kõrgelt hinnatud uuringuinstituudi Economist Intelligence Unit’iga analüüsiti keskkonnakaitses juhtivat rolli etendavat 30 linna 30 Euroopa riigis.

Roheliseim suurlinn Euroopas on Kopenhaagen, talle järgnevad Stockholm, Oslo, Viin ja Amsterdam. Antud tulemused on kokkuvõte unikaalsest keskkonna jätkusuutlikkuse uurimustööst 30 riigi 30 suurlinnas, mille ülevaate Siemens ÜRO Kliimakonverentsi raames Kopenhaagenis avalikustas. Euroopa Rohelise Linna Indeks analüüsis linnade keskkonna- ja kliimakaitse alaseid saavutusi ja ambitsioone, tuues välja erinevused CO2 emissiooni, energiasäästlikkuse, ehitiste, transpordi, veetarbimise, õhu kvaliteedi, jäätmekäitluse ja maakasutuse ning keskkonna valitsemise kategooriates. „Siemens toetab linnade efektiivsemaid keskkonnakaitsele suunatud pingutusi, pakkudes laiaulatuslikku ja standardiseeritud informatsiooni,“ kommenteeris Siemens AG uuringuüksuse juht Dr. Reinhold Achatz.
Siemens OY Eesti filiaali juhi Jaan Sildami sõnul „Rohelise Linna Indeksi analüüs annab linnadele hea ülevaate nende tugevustest ja nõrkustest ning suurepärase võimaluse kasutada antud uuringut oma keskkonnaalase tegevuse parendamisel. Siemens tellis antud uuringu, sest linnad on meile tähtsateks klientideks. Meie tehnoloogia ja lahendused aitavad linnadel vähendada energiatarbimise kulusid ning toota rohkem ja efektiivsemalt keskkonnasõbralikku energiat “ kommenteeris Jaan Sildam.

Economist Intelligence Unit’i esindaja James Watsoni sõnul näitab analüüs, et Euroopa linnad on keskkonnakaitses juhtival kohal: peaaegu kõigis 30 linnas – kokku veidi vähem kui 75 miljonit elanikku – oli näiteks CO2 emissiooni keskmine ühe elaniku kohta madalam kui Euroopa Liidu riikide keskmine. Parim linn antud kategoorias oli Oslo, kes eraldas ainult 2,5 tonni süsinikdioksiidi elaniku kohta aastas, kõvasti alla Euroopa Liidu keskmise, mis oli 8,5 tonni. Peaaegu kõik uuringus osalenud linnad on juba välja töötanud ja osaliselt ka rakendanud keskkonna strateegia, aga kõik linnad seisavad ka suure väljakutse ees – näiteks taastuvenergia osakaal, mis on antud linnadel keskmiselt ainult seitse protsenti energiatootmisest, on tunduvalt alla Euroopa Liidu 2020 aastaks seatud eesmärgi – 20 protsenti. Lisaks sellele vähem kui üks viiendik prügist läheb ümbertöötlemisele ja üks neljast liitrist veest läheb lekete tõttu raisku.

Skandinaavia linnad saavutasid üldiselt kõrgemaid hinnanguid. Keskkonnateadlikkus nendes linnades on olnud aastaid tugev, mis peegeldab nende linnade ambitsioone keskkonnakaitses. Kopenhaageni eesmärgiks on näiteks olla aastaks 2025 süsinikuvaba. Skandinaaviamaade sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on üle keskmise ja need jõukad riigid on teinud olulisi investeeringuid keskkonnakaitsesse. Ida-Euroopa linnad positsioneerusid üldiselt madalamale, mis on suuresti tänu võrdlemisi madalale sisemajanduse kogutoodangule ja ajaloolisele minevikule, sisaldades puudulikku tähelepanu keskkonna kaitsele eelnevatel kümnenditel. Eriti iseloomustab seda kõrge energia tarbimine hoonetes ja vananenud infrastruktuur. Ühiskondliku transpordi valdkonnas asetsevad Ida-Euroopa maad tihti keskmisest kõrgematel positsioonidel, näiteks Kiiev, kes koguarvestuses jäi 30. kohale oli kõrgeimal kohal ühistranspordi kasutamises.
Ida-Euroopa riikidest parim oli Vilnius (13), väikese vahega järgnes Riia (15).

Tallinna tulemused on kõvasti üle keskmise õhu kvaliteedi (6), transpordi (10) ja veetarbimise (12) kategooriates. Tallinna linnal on madalaim vee tarbimise näit kõikidest uuringu all olevatest linnadest. Ühtlasi on Tallinna linnal kõrged näitajad jäätmekäitluse ja taaskasutuse ning jäätmete vähendamise tegevuspõhimõtetes. Õhu kvaliteedi kategooria häid näitajaid toetas saastatuse madal tase, mis oli kõvasti alla uuringute keskmes olnud linnade keskmise.
Kahjuks Tallinna positiivse hinnangu tõmbasid alla madalad tulemused energia (29), CO2 emissiooni (26) ja ehitiste (29) kategooriates. Energia ja CO2 kategooriatele avaldas mõju rahvuslik energia tootmise struktuur, mis kasutab peamiselt kivisütt ja põlevkivi. Energiatarbimise kategooria on madalseisus ühtlasi ka osaliselt puuduliku jätkusuutliku energiapoliitika tõttu. Tallinna elamurajoonid on ehitatud peamiselt 1960 – 1980. aastatel. Väheste investeeringute tõttu, vajavad enamus neist elamuehitustest hädasti hooldus- ja renoveerimistöid.
„Uuring näitab selgelt, mis on Tallinna linna tugevamad küljed,“ kommenteeris Jaan Sildam „aga näitab ka, mis valdkondades veel pingutada tuleb. “
"Meil on heameel tõdeda, et Tallinn saavutas head tulemused õhu kvaliteedi, transpordi ja
veetarbimise kategooriates, aga me näeme ka kitsaskohti, kus me kindlasti end tõestama peame,“ kommenteeris Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš. „Tallinnal on juba tehtud CO heitkoguste inventuur ja koostamisel on säästva energiamajanduse tegevuskava, mille ühe punktina käivitasime ka projekti „Fassaadid korda“, mis on toetuseks korteriühistutele majade soojustamisel." Deniss Boroditši sõnul on uuring suuremahuline, annab hea ülevaate ning motivatsiooni planeeritud tegevuskavade, mille eesmärkideks on muuhulgas ka energia tarbimise vähendamine, taastuvenergia osakaalu suurendamine ning kasvuhoonegaaside tekke vähendamine linnas, väljatöötamist jätkata.

Euroopa Rohelise Linna Indeksi uuring on oma ulatuslikkuses ainulaadne. Kaheksa kategooriat rajanevad 30 individuaalsel indikaatoril – 16 nendest on kvantitatiivsed (näiteks vee- ja energiatarbimine elaniku kohta, ümbertöötluse määr, ühistranspordi kasutamine) ja 14 kvalitatiivsed (näiteks CO2 vähendamise eesmärgid, ehitiste efektiivsusstandardid, keskkonna kaitsmise meetmete toetus). Economist Intelligence Unit koostöös Siemens’iga töötasid välja metoodika ja teostasid uuringu. Uuring rajaneb ametlike allikate andmetele, nagu näiteks linnavalitsused, sõltumatud eksperdid ja riiklikud statistikaüksused. Uuring sisaldab sügavuti analüüsitavat linna portreed, mis avalikustab iga linna tugevused ja nõrkused, aga ka silmapaistvad initsiatiivid ja projektid, milledest teised linnad saavad õppida. Uuringu võtmeelemendiks on tulemuste linnadevaheline võrreldavus nii individuaalsetes kategooriates kui ka üldhinnangus.
Euroopa Rohelise Linna Indeks on Siemens’i juba kolmas uurimus peale „Linna jätkusuutliku infrastruktuuri“ Londoni ja Müncheni analüüse. Euroopa Rohelise Linna Indeksiga väljendab Siemens oma pühendumust aitamaks linnu nende keskkonna kaitsmise meetmete väljatöötamisel. Suurlinnad mängivad võtmerolli olles vastutavad 80% kasvuhoonegaaside eraldamises ja selles, et rohkem kui pool maailma elanikkonnast elab linnades. Siemens’i keskkonna valdkond teeb ettevõttest ideaalse partneri kliima- ja keskkonnasõbralike infrastruktuurilahenduste kasutuselevõtmisel. 2009 majandusaastal tootis Siemens 23 miljardit eurot käivet keskkonnaalaste toodete ja lahenduste pakkumisel, see on ligikaudu 30 protsenti ettevõtte aasta kogukäibest.

Euroopa Rohelise Linna Indeksi uuringu pingerida:



Siemens pressiteade
Tallinna linna tulemuste lühikokkuvõte